1930. aastatel saabus Pühtitsasse ühe inglise lordi perekond. Lordi tütar oli halvatud ja teda toodi kanderaamil allika juurde. Tagasi kõndis neiu omal jalal ilma teiste abita. Pärast sellist imet otsustas kogu lordi perekond koos saatjaskonnaga astuda õigeusku.
8. juulil 1930. aastal, päev enne Jumalaema Tihvini ikooni püha, saabus kloostrisse Riiast I.G. Pinus koos oma perega.
Pärast teenistust peakirikus läks kogu pere allika juurde. 13-aastane poiss teistest varem jõudes nägi vees Jumalaema kujutise. Varsti said ka täiskasvanud sellest imelisest nägemusest osa. Jumalaema ja Lapse pea ümber paistis hele pärjake. Nägemus oli nii selge, et kõik pidid seda tavaliseks ja mõtlesid, et reservuaari põhjas on Jumalaema mosaiikikoon. Kuid lähemal vaatlemisel märgati, et kujutis on justkui läbipaistev ja selle alt on näha reservuaari põhi. Kui nad kloostrisse naasid ja sellest jutustasid ning hiljem koos teiste inimestega allika juurde tulid, hakkas kujutis uduseks muutuma. Järgmisel päeval, kui iguumenja Ioanna juuresolekul allika juures peeti palveteenistus, oli kujutis kadunud, kuigi kõik, kes olid seda varem näinud, nägid siiski õrna piirjoont, mis meenutas Tihvini Jumalaema ikooni. (Tasub märkida, et samal aastal kloostri leivatoas uuendus vana Tihvini Jumalaema ikoon.)
See ime hämmastas kõike. I.G. Pinus, kelle poeg nägi allika vetes Jumalaema kujutist, otsustas remonti vajava puukabeli asemel ehitada kivikabeli. Uue kabeli sisse paigutati Tihvini Jumalaema ikoon, mille nägemus ilmus eluvee allikas.
1931. aastal Jumalaema Uinumise pühal oli eluvee allika juurde toimunud ristikäik eriti pidulik. Siin toimus metropoliit Aleksandri poolt kivikabeli pühitsemine.
Aastate möödudes ehitati kabeli lähedale puidust suplusmaja. Aasta ringi kastavad inimesed end püha allika vetesse. (Püha allika vesi ei külmu isegi külmadel talvedel.) Palverändurite sõnul eemaldab vesi väsimuse, annab värskust ja hinge rahu. Viimastel aastatel on olnud palju tervenemisi allika juures, sealhulgas ka vähktõvest paranemisi.
Kaheksakümnendate aastate lõpus külastas püha allikat üks ameeriklane. Hiljem sai teatavaks, et ta tõi Ameerikasse vaid väikese pudeli allikavett ja andis kodus oma aastaid voodis lamavale haigele õele juua tilkhaaval. Juhtus ime – tüdruk paranes. Varsti lasksid nad end õigeusku ristida. Ta külastas allikat veel mitu korda ja tõi vett õele – tema tervis on paranenud (praegu ta töötab), kirjutas mees hiljem külalisteraamatusse.
Hiljuti sai püha allika juures terveks üks mees Tallinnast. Ta oli raskelt haige ja oli paljude aastate jooksul kaotanud nägemise, kuulmise ja kõnevõime. Ta saabus kloostrisse Jumalailmumise püha ajal. Külmal hommikul toodi ta suplusmajja, ta kastis end püha vette ja sai terveks – ta nägi taas, hakkas kuulma ja rääkima. Ta tuli ise peakirikusse, käis pihtimas ja võttis vastu Pühad Annid.
Neile, kes lugedes tervenemise imedest kiirustavad püha allika juurde lootuses saada kiiret tervenemist kõigist vaevustest, tuletame meelde püha isade ja kaasaegsete vagade sõnu haiguste kohta:
„On haigusi, mille tervenemisele paneb Issand keelu, nähes, et haigus on pääsemiseks vajalikum kui tervis... Kui tunnete ja näete, et olete ise süüdi, siis alustage kahetsusest ja palvest Jumala ees, et te ei hoidnud terviseannet, mille Tema teile andis. Ja siis viige asi selleni, et haigus on Issandalt, ja midagi ei juhtu juhuslikult. Seejärel tänage taas Issandat. Haigus alandab ja pehmendab hinge...”
Püha piiskop Theofan, Višinski Sulgunu
„Tahad olla alati terve ja rahulik? Nuta välja või kannata välja oma iga päev tehtavad patud, ja usu – sa oled alati terve ja rahulik.”
Kroonlinna püha õiglase Joanni
„Haigus sunnib tahtmatult meenutama tulevast elu ja hoiduma selle maailma võludest, ning ka mõistus on pärast haigust puhtam ja selgem. Haigus asendab meie puudulikke tegusid.
Me ei tea Jumala kohtuotsuseid, kuid Ta teeb kõik meie heaks; meie oleme kiindunud maisetesse hüvedesse, kuid Tema tahab meile anda tulevasi hüvesid nende lühikeste haiguste kaudu.
Meie armastav Isa teeb kõik meie kasuks: mõnikord ravib Ta füüsiliste haigustega meie hingehaigusi ja mõnikord saadab haigused, et proovile panna meie kannatlikkust... ja on palju põhjuseid, mida me ei suuda mõista.
... Palu seda, mis on kooskõlas Tema pühale tahtele ja on sulle kasulik. Kannatlikkus haiguses tänuga on Jumala ees kõrgem kui teised enese parandamised: nendega puhastatakse patte ja vabanetakse kirgedest.”
Vaga Makarios Optinast
„... On kätte jõudnud selline aeg, et inimene saab päästetud ainult läbi kannatuste. Nii et igale kannatusele tuleb jalgade ette kummardada ja käsi suudelda...
Ka haigused – Jumala sallimus – aitavad inimese heale. Need pidurdavad meie meeletut elutempot ja sunnivad mõtlema ja abi otsima. Reeglina on inimese abi jõuetu ja kahaneb väga kiiresti, ning inimene pöördub Jumala poole...”
Arhimandriit Ioann (Krestjankin)
„Ma ütlen alati Püha Evangeeliumi sõnu: „Otsige esmalt Jumala riiki, ja kõik muu lisatakse teile juurde.” Peamine on see, et me hoolitseksime oma päästmise eest, mitte kehalise tervise eest. Kui otsime päästmist, siis leiame ka, kuidas vabaneda mustadest jõududest. Meie patukahetsus on õige tee pääsemisele. Inimene, vaimselt uuesti sündides, saab päästmise ja tervenemise...”
Skeemaiguumen Ieronim (Verendjakin)
„Haigus saadetakse inimesele selleks, et ta jääks Jumalaga kahekesi.”
Staarits arhimandriit Serafim (Batjukov)
„Kehalised haigused saadetakse inimesele Jumalalt mitte alati patu eest karistuseks, vaid mõnikord ka armust, et vabastada meid või kaitsta hingehaiguste eest, mis on palju ohtlikumad kui kehalised...”
Vaga Antonius Optinast
„Sõnakuulmatuse eest laseb Issand haigusi tulla.”
Puzovo püha märter Evdokia
Rjazani staaritsad Anisia, Matrona ja Agafia Petrina ütlesid, et taluda jõukohaseid haigusi on vajalik ja päästlik. Juhuslikult ei jää keegi haigeks. Haigus saadetakse Jumalalt... kui päästev rist või kui patukahetsus oma või suguvõsa pattude eest. Igal juhul toob kannatlik haiguste talumine ilma nurinata ja tänuga kannatajale pääsemise. Mõnikord on Jumalalt saadetud haigus kaitseks suuremate pattude eest.
