Pühtitsa Jumalaema „Allika juures“ ikooni ajalugu on seotud Kroonlinna püha õiglase Joanni nimega. Kroonlinna Püha õiglane Joann hoolitses kloostri õdede eest nagu pärisisa. Ta aitas kloostrit nii materiaalselt kui ka vaimselt toitis õdesid. Suur karjane oli alati oodatud külaline kloostris, kõik lootsid tema eestpalve ja toetuse peale. Isa Joann saatis paljusid usklikke pühasse kloostrisse ja ütles neile: „Minge Pühtitsasse, sealt on kolm sammu Taevase Kuningriigini. Suudelge seda maad, see on pühitsetud Jumalaema tulekuga.“ Ja Pühtitsa kloostri õdedele ütles ta omakorda: „Pidage meeles, et te tervitate külalisi ise Taevase Kuninganna nimel!“
1894. aastal andsid Pühtitsa kloostri õed imettegeva ikooni kallile Isale tema inglipäeva puhul. Pühtitsa ikooni esiküljel, allosas, on säilinud vana kinkekiri: „Ülempreester Isa Joann Iljitš Sergievile, maalitud töö Jumalaema Uinumise Nunnakloostri kunstnike poolt Pühal Mäel Eestimaa kubermangus. 1894. aasta, 19. oktoober.“ Just see ikoon on seotud Jumalaema ilmumisega ülempreester Kroonlinna Joannile, millest ta tegi sissekande oma päevikusse, viibides Pühtitsa kloostris: „15. kuupäeval, Jumalaema Uinumise päeval, 1893. aastal, oli mul õnn esmakordselt unes selgelt näha Taeva Kuningannat näost näkku ja kuulda Tema kõige magusamat, õndsat, julgustavat häält: „Olete Isa Taeva kõige armsam laps,“ – samal ajal kui mina, teadvustades oma patust olemust, vaatasin Tema kõige puhtamale palgele värisedes ja mõeldes: kas Taeva Kuninganna ei tõuka mind vihaga endast eemale! Oh, see kõige püham ja kõige parem pale, oh, need sinised, tuvi kombel heledad, lahked, vagurad, rahulikud, majesteetlikud, taevalikud, jumalikud silmad! Teid ei unusta, imelised silmad! Hetk aega kestis see nägemus, siis lahkus Ta minu juurest aeglaselt, astus üle väikese kraavi ja kadus! Nägin tagant Taeva Külastaja minekut. Alguses nägin Teda justkui ikoonil selgelt, kuid ikoonist eraldudes tuli Ta alla ja asus teele. Aamen.“
Kuni Kroonlinna Püha õiglase isa Joanni surmani oli imettegev ikoon tema juures. Hiljem kuulus see ikoon vagale abielupaarile. Vahetult enne oma surma andsid abikaasad selle ikooni üle nunn Virsaviale, kes oli selleks ajaks suletud Peterburi Joannovski kloostri elanik. Püha Jumalaema ilmus nunn Virsaviale unes ja avaldas oma tahtmist, et Tema ikoon tuleb tagasi tuua Pühtitsa kloostrisse.
Pühtitsa kloostrisse naasis ikoon 1946. aastal Jumalaema Bogoljubski ikooni pühal (18.06/01.07). Ikooni tervitasid püha tamme juures kloostri õed eesotsas kloostri ülemaga, iguumenja Aleksia II (Golubeva), kes oli just eelmisel päeval saanud tervislikel põhjustel vabastuse iguumenja ülesannetest piiskopkonna juhtkonnalt. Kloostri õdede jaoks kurbuse päevadel kinnitas Jumalaema oma nähtava tagasipöördumisega kloostrisse: „Ära karda, väike karjake...” (Lk 12, 32), võttes enda hooleks iguumenja kohustused oma kloostri ja selle elanike eest.
Praegu tervitab kogu oma valguses särav Püha Jumalaema ikoon kõiki, kes sisenevad Pühtitsa peakirikusse.
