Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Pühtitsa kloostris Jumalaema Uinumise pühal 28. augustil 2020. aastal

Tema Pühitsetud Valitseja, auväärt Emake Iguumenja, püha Kloostri õed, kallid isad, vennad ja õed! Südamest õnnitlen teid suure kaheteistpüha – Jumalaema Uinumise püha puhul! Jumalaema Uinumine on Pühtitsa Kloostri aujärjepüha.

16. sajandil osutasid Issand ja Jumalaema kogu inimsoole ja sellele pühale paigale erakordset halastust – siin ilmutati Jumalaema Uinumise ikoon. Täna meenutame inimese siitilmast lahkumise päeva, keda püha Kirik nimetab „ülem kui keerubid ja palju ausam kui seeravid”. See on ainus inimene, kes on seatud kõrgemale kogu inglite maailmast.

Kogu inimkonna ajaloo vältel on inimesed mõtisklenud elu ja surma üle. Paljud filosoofilised õpetused on nende teemade kohta teinud erinevaid järeldusi. 20. sajandi ateistlik propaganda juurutas inimeste südamesse ja meeltesse arusaama, et inimene kaob pärast surma olematusse ning teda võib võrdsustada loomadega. Kristlus õpetab vastavalt meie Issanda Jeesuse Kristuse õpetusele, et ajalik elu on ettevalmistus igavikuks. Kõigil meil tuleb läbi elada sakramenti üleminek ajalikust elust igavesse ellu. Milline on meie ajalik elu, selline saab olema ka meie igavik – kas koos Jumalaga või koos saatanaga.

Tänane päev kannab Kirikus nime Jumalaema Uinumine. Kristlikus arusaamas ei ole see surm, vaid üleminek igavikku. Meie Issand, tulles maailma, võttis endale inimliku ihu, tõusis üles surnuist ja pärast ristisurma kannatusi läks taevasse. Jumalaema Uinumine on omamoodi jätk sellele suurele Jumalikule saladusele, mis avaldus meie Issanda Jeesuse Kristuse Ülestõusmises ja Taevaminekus. Pärast Uinumist ei jätnud Taevane Kuninganna seda maailma. Me usume, et Jumalaema on praegu meie keskel. Seepärast tõstkem oma palved Taevase Kuninganna poole, et Issand kingiks meile kindla usu ja lootuse igavesse ellu. Aamen.