Tallinna ja kogu Eesti metropoliit EUGENI jutlus Pühtitsa kloostris 8. detsembril 2019. aastal
Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Tänane evangeeliumilugemine (Lk 13:10–17) jutustab meile, kuidas Kristus tuli hingamispäeval sünagoogi, kus oli naine, kes kannatanud ränga haiguse all. Ta oli küürus 18 aastat. Kristus kutsus ta enese juurde, pani käed tema peale ja ütles, et ta on vabastatud oma vaevast. Naine sai terveks ja hakkas ülistama Jumalat.
Sünagoogi ülevaataja hakkas pahandama, kui ta seda nägi. Kuus päeva on, mil tuleb tulla tervendamist saama, aga mitte hingamispäeval. Ja tõepoolest, Moosese seaduse kohaselt tuli seitsmendat päeva pidada pühana. Kas Kristus siis rikkus selle käsu? Aga Issand ise ütles, et Ta ei tulnud seadust tühistama, vaid seda täitma. Järelikult Ta ei riku seadust. Mida see siis tähendab?
Kristus paljastab juutides formaalsuse. Ta ütleb: „Te silmakirjatsejad, eks igaüks teie seast päästa ka hingamispäeval oma härja või eesli sõime küljest lahti ja vii jooma? Kas siis teda, kes on Aabrahami tütar, keda saatan, ennäe, juba kaheksateist aastat on hoidnud ahelais, ei oleks tohtinud sellest köidikust lahti päästa hingamispäeval?” (Lk 13:15–16). Sellega näitab Issand meile kõigile, et vaimse elu puhul ei tohi langeda formaalsusse.
Seitsmes päev – see on puhkepäev, kristluses on see juba pühapäev. Kirik tuletab meile meelde meie Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist. Tänane päev on väike paasapüha. Kristuse ülestõusmine muutis kogu inimkonna ajaloo käiku. Issand võitis surma oma kannatustega Ristil ja aulise Ülestõusmisega. Päästja kinkis meile pääsemise võimaluse. Meie aktiivsel osalemisel ja Jumala armu abiga toimub meie pääste ülesehitamine.
Ühel korral, kui staarets Johannes Valaamist vastas oma vaimulikule tütrele saadetud kirjale, ütles ta, et ta ei saa pidevalt osaleda jumalateenistustel ega pea kindlat palvereeglit. Kuidas nii – munk, kes elab kloostris, ei täida reeglit? Aga tema reegliks oligi kogu elu. Ta oli vaimselt nii kasvanud, et viibis pidevas palves. Aga mis on reegel?
Reegel – see tähendab kindlalt seatud palveid, mida me peame läbi lugema. Aga läbilugemine iseenesest ei ole veel palve, see on formalism. Kui me valmistume Pühade Andide osasaamiseks, peame me läbi lugema teatud hulga palveid. Kuid kas me pärast selle kohustusliku hulga lugemist ka tegelikult süveneme palvete sisusse? Või loeme me tõepoolest vaid teksti läbi – aga siis on see juba formaalsus. Aga kui me palvetame siiralt, võib juhtuda, et me ei jõua isegi kogu reeglit läbi lugeda – mõnel objektiivsel põhjusel, aga me läheneme Karikale murtud südamega.
Kristus annab meile kõigile õpetuse selle kohta, kuidas suhtuda pühapäeva. Tõstkem oma palved, et Issand annaks meile arusaamise sellest, mis on kõige olulisem vaimses elus. Aamen.